Wise’i ja Norstati uuring 16–19-aastaste õpilaste seas näitab, et noored hindavad ettevõtluses peamiselt vabadust, loovust ja head teenimisvõimalust, kuid tunnevad, et vajavad suuremat tuge ja nähtavamaid eeskujusid, et oma ettevõtlusteed alustada.
“Oleme juba mitu aastat uurinud noorte ettevõtlushuvi, sest nemad kujundavad homset. Tehnoloogiasektoris on ettevõtlikkus hindamatu oskus, sest just selline meelelaad toob ellu uued ideed ja võimalused,” ütleb Wise’i andmeteadlane Kristjan Erik Liive. “Paljud Eesti edulood on alguse saanud julgest ideest ja ettevõtlikust sammust. Seepärast on oluline kuulata noori ja mõista, mis neid innustab, sest see määrab, milline saab olema tulevane majandusmaastik. Innovaatilised ja suure lisandväärtusega ettevõtted on need, mis aitavad kasvada Eesti ühiskonnal ja majandusel.”
Paljud Eesti edulood on alguse saanud julgest ideest ja ettevõtlikust sammust. Seepärast on oluline kuulata noori ja mõista, mis neid innustab, sest see määrab, milline saab olema tulevane majandusmaastik.
Uuringust selgub, et peaaegu pooled noored (47%) kaaluvad tõsiselt ettevõtjaks hakkamist. Kolmandik pole oma plaanides veel kindel ning ligi viiendik leiab, et ettevõtlus ei ole nende tee. Poiste seas on valmisolek ja enesekindlus ettevõtluskarjääri suhtes kõrgem kui tüdrukutel (vastavalt 53% ja 42%).
Foto: Freepik
Ettevõtlusega alustamise suurimaks tõkkeks peetakse peamiselt hea idee puudumist (44%) ja stardiraha vajadust (39%). Tüdrukud tunnevad sagedamini, et neil napib vajalikke teadmisi ja oskusi (39%, poistel 23%), ning väljendavad ka suuremat hirmu ebaõnnestumise ees (31%, poistel vaid 8%). Lisaks on tüdrukute seas rohkem neid, kes tunnevad, et neil pole tugivõrgustikku ega inimesi, kellega koos ettevõtet luua (25%, poistel 15%).
Tüdrukud ootavad rohkem naissoost eeskujusid
Kui tüdrukutelt küsiti, millist tuge nad vajaksid tehnoloogiavaldkonda sisenemiseks ja seal edukaks olemiseks, tõid pooled neist välja vajaduse naissoost eeskujude järele. Lisaks rõhutati võrdse palga olulisust (66%) ning ligipääsu mentorlusprogrammidele ja võrgustike loomise võimalustele (35%).
“See peegeldab ka varasemate ühiskonnauuringute tähelepanekuid, et just eeskujud ja toetusvõrgustik on need, mis aitavad naistel tehnoloogiasektorisse jõuda ja seal püsida. Sama kehtib ka laiemalt ettevõtluskarjäärile mõtlemisele,” ütleb Liive. “Nähtavad eeskujud annavad selgemaid signaale, et ettevõtlusega alustamine on täiesti reaalselt saavutatav teekond.”
Foto: Freepik
Iseseisvus, paindlikkus ja loovus on peamised motivaatorid
Noorte jaoks on ettevõtluse puhul oluliseks motivaatoriks paindlikkus – 67% peab seda väga oluliseks, tüdrukute seas koguni 74%. Samuti peetakse tähtsaks loomingulist vabadust (49% noortest, tüdrukute seas 57%) ning võimalust hästi teenida (56%).
Noorte jaoks on ettevõtluse puhul oluliseks motivaatoriks paindlikkus.
Iseseisvust ja iseenda “peremeheks” olemist peab väga oluliseks või pigem oluliseks 78% noori. Lisaks on oluline noorte soov oma töö kaudu ühiskonda panustada – 86% peab seda tööandja puhul oluliseks ning sama trend kandub ka ettevõtlusesse: 31% peab seda väga oluliseks ja 55% pigem oluliseks.
„Noored näevad, et ettevõtlus on võimalus katsetada, õppida ja oma ideid ellu viia. Neile on oluline, et tööl oleks mõju ja muudaks midagi päriselt paremaks,“ ütleb Liive.
Ettevõtlusharidusega kokkupuuted on noortel tagasihoidlikud
Kolmandikul noortest puudub igasugune kokkupuude ettevõtlusharidusega. Kõige sagedamini on kogemus seotud isikliku eeskujuga perekonnas (31%) või kooli ettevõtluskursustega (27%). Väiksem osa on proovinud kätt häkatonidel ja võistlustel (10%) või saanud isikliku ettevõtluskogemuse näiteks õpilasfirma loomise kaudu (21%).
“See näitab, et kuigi huvi ettevõtluse vastu on olemas, ei jõua see alati konkreetsete kogemusteni. Eestis vajaks ettevõtlusõpe tugevdamist juba põhikoolis, et noored saaksid praktilisema ettekujutuse ettevõtja teekonnast ja väljakutsetest,” sõnab Liive.
Foto: Freepik
Ettevõtlustee jätkamiseks on vaja tugevamat võrgustikku
Tulemused kinnitavad, et noored näevad ettevõtluses nii võimalust hea sissetuleku, paindlikkuse kui ka ühiskondliku mõju saavutamiseks. Samas takistavad neid sageli enesekindluse puudumine, teadmiste ja tugivõrgustike vähesus ning hirm ebaõnnestumise ees.
“Just siin saab määravaks, millist tuge suudavad pakkuda nii haridussüsteem, ettevõtted kui ka riik, et anda noortele kindlustunnet ja praktilisi kogemusi, mis aitaksid neil oma ideed teoks teha,” ütleb Liive. “Ettevõtlus pole kõrvaltee, vaid paljude jaoks realistlik karjäärivalik. Selleks, et noored selle sammu astuksid, vajavad nad rohkem tuge – eeskujusid, mentorlust ja nähtavaid võimalusi.”
