Rahvusvahelisel meestekuul, novembris, pöördub mehi arsti juurde keskmisest rohkem. Kuid võrreldes naistega on meeste arsti poole pöördumisi ja ennetavaid tervisekontrolle harvemini, põhjusel, et neil on palju tööd ja vähe aega ning sageli leitakse arsti uks üles vaid siis, kui töövõime kannatab.

“Kui mehed arsti juurde pöörduvad, tuletame alati meelde füüsilise, vaimse ja sotsiaalse elu tasakaalu ehk 8 tundi tööd, 8 tundi töövälist elu ning 8 tunnise une ja puhkuse vajadust. See on ööpäevane elementaarne rütm, kuidas mõistlikult elada, kuid hoiakuid on keeruline muuta. Tundub endiselt, et meestel on tunne nagu tervisekontroll või arsti juures käik on nõrkuse märk. On palju tööd ja vähe aega ning arsti juurde pöördutakse kui töövõime juba kannatab. Arvatakse, et terviseprobleemid lähevad iseenesest üle,” kirjeldas Ülemiste tervisemaja juhataja ja üldarst dr Kristel Amjärv.

Kui mehed arsti juurde pöörduvad, tuletame alati meelde füüsilise, vaimse ja sotsiaalse elu tasakaalu ehk 8 tundi tööd, 8 tundi töövälist elu ning 8 tunnise une ja puhkuse vajadust.

Põhjuseid, miks mehed arsti juurde ei lähe on mitmeid, kuid arsti sõnul on need sagedasti seotud meestele omaste kultuuriliste ja sotisaalsete põhjustega: mehed ei kurda, kui sõbrad ei pöördu, ei lähe ka ise, tuntakse hirmu ka diagnoosi ees ning peidetakse pea justkui liiva alla.

Foto: Freepik

“Võimalik ettekääne on ka pikad tervishoiu järjekorrad ning arvatakse, et ega perearstile ju ei pääsegi. Samuti mängib rolli emotsionaalne häbitunne, eriti urogenitaalsete- või seksuaaltervise teemadel,” lausus dr Amjärv.

69% meestest on kolesterool üle normi

Ka SYNLAB Eesti laboriarst dr Jüri Laasik nõustus, et on murettekitav, et mehed pöörduvad tervisekontrolli enamasti alles siis, kui juba tervisemure välja lööb. “Kui vaatame viimase kolme aasta meeste vereanalüüside tulemusi, siis 69% meestest on LDL ehk „halva“ kolesterooli näitaja korrast ära. D-vitamiin on alla normi ca pooltel meestest ning ca 21% meestest on normist väljas ka testosterooni näitaja,“ võttis dr Laasik põhilised mured kokku.

„Hooajaliselt võib kolme aasta analüüside baasilt öelda, et kevadel ilmneb normist kõrvalekaldeid näitajates, mis on tugevamalt seotud päikesevalguse, toitumise ja liikumisharjumuste muutustega talvisel perioodil – vähene puhkus, liikumine ja stress, võivad omakorda mõjutada nii triglütseriidide kui ka testosteroonitaset,“ nentis dr Laasik.

Noored mehed arste ei karda

Positiivse tendentsina toob dr Kristel Amjärv välja selle, et noorte meeste hulgas on olukord parem. “Noored mehed pöörduvad arstile sagedamini, eriti just ka vaimse tervise muredega, näiteks ärevus, paanikahood, millega kaasnevad südame piirkonna valud, aga ka vererõhu tõus. Noored kasutavad muidugi ka enam digitaalseid ressursse, nende seas on ka ennetus olulisem. Kuid stigmasid ja barjääre jätkub ka noortele meestele,” nentis dr Amjärv.

Foto: Freepik

Dr Amjärv näeb igapäevaselt oma töös olukordi, kus arsti juurde oleks pidanud pöörduma varem. “Näiteks arvas üks 55-aastane patsient, et „vanusega ikka juhtub“, ega pidanud urogenitaalkaebusi tõsiseks. Analüüside käigus selgus, et tema PSA analüüs oli märkimisväärselt tõusnud ja uuringul avastati eesnäärmevähk. Kuna eesnäärmevähk oli varajases staadiumis oli see ka väga hästi ravitav. Hilises faasis toimub juba metastaseerumine,” rääkis arst.

“Ma tunnen end hästi” – aga vererõhk näitab muud

“Ka tuli üks 50-aastane mees perearsti vastuvõtule vaid seepärast, et töötervishoid saatis. Kaebuseid tal enda sõnul polnud, kuid vastuvõtul oli mehe vererõhk 190/110 mmHg, LDL ehk “halb” kolesterool üle normi ning muutuseid oli näha ka EKGs. See kõik tähendas, et patsiendil oli suur risk lähikuudel saada insult või südameinfarkt. Patsiendile määrati ravi, anti soovitused elustiili muutusteks ja patsient jäeti regulaarsele jälgimisele. Kuus kuud hiljem oli tal stabiilne vererõhk ja oluliselt väiksem ägedate südamehaiguste risk,” kirjeldas dr Amjärv kuidas arstil käik võib päästa elu.

Tema sõnul mängivad tervise eest hoolt kandmisel olulist rolli ka ennetuskampaaniad. “Ka üks kampaanias leitud terviserikkega inimene on võit,” toonitas dr Amjärv ja julgustas kõiki mehi perearsti juurde kontrolli minema või kasutada terviseanalüüsi võimalusi läbi SYNLABi. Ka dr Laasik rõhutas, et parim ravi tervisemuredele on ennetus. “Seetõttu peaks iga mees kord aastas või vähemalt kahe aasta jooksul läbima tervisekontrolli ning läbi aasta seadma tervisealaseid eesmärke ehk meesmärke,” lisas dr Laasik.

Meeste jaoks eriti olulised vereanalüüsid ja tervisenäitajate mõõtmised:

Vereanalüüsid

• Täisveri (hemogramm) – aitab avastada põletikku, aneemiat, kroonilisi haigusi.
• Paastuveresuhkur või HbA1c – diabeedi ja eeldiabeedi varajaseks avastamiseks.
• Lipiidid (kolesterooliprofiil) – LDL, HDL, triglütseriidid. Väga oluline südamehaiguste ennetuses.
• Maksa näitajad (ALAT, ASAT, GGT) – alkoholi, ravimite, ülekaalu ja rasvmaksa varajane avastamine.
• Neerufunktsioon (kreatiniin, eGFR, vajadusel uriinianalüüs) – neerukahjustus hiilib tihti märkamatult.
  Mõõtmised

40+ või riskifaktoritega mehed

• PSA (eesnäärme spetsiifiline antigeen) – mõistlik teha kui: perekonnas eesnäärmevähi juhtumeid, urineerimisvaevused, mees on 45–50+ vanuses. (PSA ei ole kõigile kohustuslik, aga kasulik riskide hindamiseks.)
• Glükoos ja lipiidid tihedamalt (iga 1–2 aasta tagant).
• EKG – kasulik riskifaktoritega meestel (kõrge vererõhk, suitsetamine, ülekaal).

50+ mehed

• Soolesõeluuring (peitvere uuring väljaheites) – väga oluline jämesoolevähi ennetamiseks.
• Luutiheduse uuring (DXA) – suur riskiga patsientidel (kortisooniravi, suitsetamine, vähene liikumine, madal testosteroon).

Riskirühmade põhised testid

• Kilpnäärme funktsioon (TSH) – eriti väsimuse, kaalumuutuste, südamerütmihäirete korral.
• B12, D-vitamiin – kui on väsimus, tuimus, lihasvalud või toitumisriskid.
• Suguhaiguste testid (HIV, süüfilis, klamüüdia, gonorröa) – uue partneri või riskikäitumise korral.
• Spiromeetria – suitsetajatel või hingamisvaevustega meestel.

Mida kontrollida sõltuvalt elustiilist?

• Suitsetaja – spiromeetria, kopsuröntgen (vastavalt sümptomitele)
• Palju alkoholi tarvitav või ülekaaluline mees . maksanäitajad, veresuhkur, lipiidid, vererõhk
• Tugeva stressi, uneprobleemide või depressiooniriskiga mees – vajadusel vaimse tervise sõeltestid (EEK-2), kilpnäärmeanalüüs (TSH)

Kui tihti peaks mees neid tegema?

• 20–39 a: vähemalt iga 2–3 aasta tagant
• 40–49 a: kord aastas või vastavalt riskidele
• 50+ a: kord aastas (vähemalt põhiuuringud)
• Riskifaktoritega (suitsetamine, ülekaal, kõrge vererõhk, pärilik südamehaigus) – sagedamini.