TechArena konverentsil Stockholmis rõhutati, et Balti- ja Põhjamaade tehnoloogiaettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks on vaja paremat ligipääsu kapitalile, tihedamat piiriülest koostööd ning valitsuste suuremat investeerimisriski strateegilistes sektorites. Eksperdid tõid välja, et regioonis tegutsevad iduettevõtted on jõudnud kasvufaasi, kuid vajavad suuremahulist kapitali ja paindlikumaid rahastamismudeleid, sealhulgas pensionifondide suuremat kaasamist. Samuti soovitati luua Uus-Põhjamaade fondifondide struktuur ning rakendada riiklikke innovatsioonihankeid, et toetada uute tehnoloogiate turule jõudmist.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Põhjamaade suurimal tehnoloogia- ja ärikonverentsil TechArena Stockholmis tõid idusektori eksperdid välja kolm prioriteeti Balti- ja Põhjamaade konkurentsivõime tugevdamiseks ning rõhutasid, et ilma suuremahuliste investeeringuteta riskib Uus-Põhjala muutuda Ameerika Ühendriikide ja Hiina arendusüksuseks.
Tehnoloogia- ja ärikonverents TechArena. Stockholmis. Foto: Startup Estonia
Startup Estonia Põhjamaade partnersuhete juht Kati Pärn ütles, et Uus-Põhjala on kujunemas Euroopa dünaamiliseimaks innovatsioonipiirkonnaks, kuid kasvuettevõtted vajavad paremat ligipääsu kapitalile. „Meie regioonis tehakse murrangulist teadustööd ning siit on sirgunud mitmeid edukaid ja ambitsioonikaid asutajaid ja iduettevõtteid. Ometi on neil rahvusvaheliselt keeruline kasvada, sest innovatsiooni turule toomine nõuab märkimisväärset kapitali ning sellest sõltub iduettevõtete võime viia loodav innovatsioon globaalsele turule ja tööstuslikule tasemele,“ selgitas Pärn.
Innovatsiooni turule toomine nõuab märkimisväärset kapitali ning sellest sõltub iduettevõtete võime viia loodav innovatsioon globaalsele turule ja tööstuslikule tasemele.
Tehnoloogia- ja ärikonverents TechArena. Stockholmis. Foto: Startup Estonia
Balti- ja Põhjamaade võimalustele ja kitsaskohtadele keskendunud arutelus rõhutati, et kuus kuni kümme aastat tagasi asutatud tehnoloogiaettevõtted on tänaseks jõudnud kasvufaasi ning vajavad edasiseks arenguks senisest rohkem kapitali ja skaleerimist toetavaid kapitalistruktuure. Eksperdid märkisid, et ilma suuremahulise kasvufaasi- ja infrastruktuurikapitalita riskib Euroopa muutuda Ameerika Ühendriikide ja Hiina teadus- ja arendusüksuseks.
Paneeldiskussioonist jäi kõlama, et ambitsioonile vastav poliitiline julgus võib aga kujuneda Uus-Põhjamaade oluliseks konkurentsieeliseks. Selleks peaksid valitsused olema valmis võtma senisest suuremat investeerimisriski ning tegutsema innovatsiooni ostjate ja klientidena.
Ekspertide sõnul võiksid ka pensionifondid tulevikus mängida senisest suuremat rolli. Samas tõdeti, et pika arengutsükliga süvatehnoloogia iduettevõtete rahastamiseks vajavad nad suuremat paindlikkust.
Paneeldiskussioonis osalenud Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) tegevjuht Madis Lehtmets tõi välja, et pensionifondid on ajalooliselt olnud üks olulisemaid kohaliku kapitali allikaid tehnoloogiaettevõtete kasvuks, kuid viimaste aastate regulatiivsed piirangud on vähendanud nende võimekust investeerida innovatsiooni. “Kui soovime, et Balti- ja Põhjamaade ettevõtted kasvaksid globaalseks tööstuseks, peame looma paindlikumad kapitalistruktuurid, mis võimaldavad institutsionaalsel kapitalil osaleda ka pika arengutsükliga süvatehnoloogia investeeringutes,” rõhutas Lehtmets.
Tehnoloogia- ja ärikonverents TechArena. Stockholmis. Foto: Startup Estonia
Kolm prioriteeti
Eksperdid leidsid, et kui Uus-Põhjamaad soovivad kujuneda ühtseks kapitalipiirkonnaks, mis meelitab globaalsetelt investoritelt suuremahulisi investeeringuid ning suudab toetada järgmise põlvkonna kasvufirmasid, tuleb keskenduda kolmele prioriteedile.
Esiteks tõdeti, et hoolimata geograafilisest lähedusest on Balti- ja Põhjamaade ökosüsteemid endiselt liiga killustunud. Paneelis kutsuti üles tugevamale piiriülesele dialoogile, ühistele investeerimisalgatustele ning tihedamale asutajate koostööle. Lisaks rõhutati, et regulatsioone, toetusmeetmeid, rahastusinstrumente ja ökosüsteemi tegevusi tuleb kujundada terviklikult, et kasvatada riikide riskivalmidust ning suurendada iduettevõtete õnnestumise tõenäosust.
Teise ettepanekuna toodi esile Uus-Põhjamaade fondifondide struktuuri loomine, mis võimaldaks pensionifondidel paigutada suuremas mahus kapitali ning meelitada piirkonda rahvusvahelisi suurinvestoreid, kes otsivad mahukaid projekte.
Kolmandaks rõhutati, et valitsused peavad olema valmis võtma senisest suuremat investeerimisriski strateegilistes sektorites, nagu energeetika, kaitsetööstus ning rohe- ja kliimatehnoloogiad. Lisaks toodi ühe võimaliku lahendusena esile riiklikud innovatsioonihanked, kus riik täidaks esimese kliendi rolli ning aitaks seeläbi kaasa uute tehnoloogiate turule jõudmisele.
- Uus-Põhjala regiooni rahvusvahelist koostööd koordineerib Startup Estonia Põhjala süvatehnoloogiaoru programmi raames. Paneeldiskussioonis „How do we build a globally competitive New Nordics capital region?“ osalesid Navigare Venturesi tegevjuht David Sonnek, Norrsken Evolve’i partner Rebecka Löthman Rydå, EstVCA tegevjuht Madis Lehtmets ning Novatron Fusioni tegevjuht Peter Roos. Arutelu juhtis SISP-i (Swedish Incubators & Science Parks) tegevjuht Stina Lantz.
