Eestis on viimastel aastatel esile kerkinud uus peokultuuri nähtus, mis paneb küsima, kas tõeliselt vabalt saab tantsida ja pidutseda ka ilma alkoholi ja muude meelemürkide abita. Vastus on jah, ja seda kogetakse üha sagedamini ekstaatilise tantsu pidudel, kus muusika, liikumine ja täielik kohalolu loovad seisundi, mida osalejad kirjeldavad kui joobumist elust endast.

Liikumise algatajaks Eestis on enesearengu teejuht Tiit Trofimov, kes tõi ekstaatilise tantsu ja meelemürkidevabad peod siia Balilt, kus need on juba ammu tavapärased. Trofimovi sõnul on tegemist pidudega, kus tantsitakse mitte teistele näitamiseks, vaid iseenda pärast. See on ruum, kus ollakse vabad rollidest, hinnangutest ja maskidest ning kus kehal lubatakse väljendada seda, mida sõnadega öelda ei saa. “Ekstaatilise tantsu õhtutel ollakse joobunud tantsust, vabast liikumisest ja muusikast. See on hetk, kus sa lased kontrolli lahti ja lubad endal lihtsalt olla,“ selgitab Trofimov.

Ekstaatilise tantsu õhtutel ollakse joobunud tantsust, vabast liikumisest ja muusikast.

Turvaline ja hinnanguteta ruum

Erinevalt tavapidudest, kus õhtu kulg sõltub sageli tarbitud alkoholi kogustest, on ekstaatilise tantsu keskkond täiesti kainelt loov. Selle asemel, et lõõgastuda jookide abil, toetutakse muusikale, liikumisele ja ühisenergiale. Trofimov märgib, et alkohol kipub tooma pinnale allasurutud emotsioone, mis muudavad energia raskeks ja rahutuks. Alkoholivabal peol on aga tantsupõrand täis teistlaadset kergust ja soojust. Naised tunnevad end sellisel peol eriti turvaliselt. Kätlin Kalling, kes on suur alkoholivabade pidude austaja, selgitab, et need peod annavad talle võimaluse tantsida vabalt ja avada end eluenergiale ilma hirmuta, et keegi jälgib või hindab. “Inimesed on siin puhtas ja kõrges energias ning kedagi ei huvita, kuidas sa välja näed.”

Tants kui meditatsioon ja teraapia

Ekstaatilist tantsu nimetatakse ka liikuva meditatsiooni vormiks. Kui vaikuses istudes võib mediteerimine tunduda raske, siis tantsides saavutatakse sarnane kohalolu läbi liikumise ja muusika. DJ Kareem Raihani, kes on mänginud ekstaatilisi set’e üle kogu maailma, ütleb, et see on kogemus, kus aeg ja ruum kaotavad tähenduse: “Sa ei mõtle enam, su keha lihtsalt liigub ja toob sind tagasi oma keskmesse, sinu allikasse ja iseendasse. Kui teed seda kaks tundi järjest, siis ma luban, et sinu elu muutub,“ soovitab ta proovida.

Joobunud muusikast, mitte meelemürkidest

Neid, kes kahtlevad, kas alkoholita saab üldse lõdvestuda ja lõbutseda, rahustab Trofimov lihtsa tõdemusega: me oleme harjunud uskuma, et alkohol avab meid, kuid tegelikult sulgeb see kontakti nii teiste kui iseendaga. “Arvatakse, et klaas veini aitab lõõgastuda, kuid see on vaid hetkeline illusioon. Kui lased end vabaks ilma abivahendita, tunned palju sügavamat rõõmu ja kohalolu.”

Trofimovi sõnul on inimesed tasapisi mõistmas, et alkoholivaba peotunne on hoopis teistsugune – puhtam, siiram ja püsivam. Ka paljud teised ekstaatilise tantsu pidude fännid kinnitavad, et tants ilma alkoholita on palju vabastavam kui koos sellega. DJ donna Rinaldo, kes mängib üha sagedamini just sellistel üritustel, sõnab, et see on üks väheseid kohti, kus ta saab end väljendada täiesti piiranguteta. “Ekstaatilise tantsu vorm on minu jaoks viis, kuidas endaga päriselt kohtuda. See on koht, kus õpid kuulama oma keha ja usaldama hetke.”

Alkoholivaba elu kui uus normaalsus

Trofimovi teekond alkoholivaba elu juurde algas ligi kümme aastat tagasi. Ta meenutab, et see ei olnud järsk muutus, vaid samm-sammuline ärkamine. “Ma hakkasin kuulama oma keha ja tundsin, et see ei vaja alkoholi. Kui lood oma elu ja valid enda ümber inimesed, kellega saad olla täiesti sina ise, ei teki vajadust midagi peita ega millegi abil lõõgastuda.”

Kui lood oma elu ja valid enda ümber inimesed, kellega saad olla täiesti sina ise, ei teki vajadust midagi peita ega millegi abil lõõgastuda.

Tema sõnul ei tasu karta, et alkoholivabad üritused on mõeldud ainult “hipidele” või “vaimsetele inimestele”. Vastupidi – need on kohad, kuhu tulevad inimesed, kes tahavad tunda end elusana ja vabana, ilma igasuguste maskideta. “Ekstaatiline tants on suurte avatud südamete kohtumispaik. Seal on ruumi rõõmule, südames olemisele ja tõelisele kontaktile,” sõnab Trofimov.

Kust alustada?

Kuigi alkoholivaba peomaailm on paljudele täna veel võõras, tasub seda kindlasti ise järele kogeda. Trofimov soovitab tulla kohale ilma igasuguste ootusteta: “Sul ei ole midagi kaotada. Tule, vaata, hinga ja tantsi – ülejäänu juhtub ise.”

Alkoholivaba elu kasuks otsustab aina enam inimesi

Alkoholivaba elu kasuks otsustab aina enam inimesi. Miks ja kuidas elada alkoholivabalt, räägivad muusik Alen Veziko, personaaltreener Janika Koch-Mäe, loodusterapeut Mai-Liis Kivistik ja laulja ja saatejuht Robin Juhkental.

Alen Veziko: alkoholivabale elule jah!

Alen Veziko meenutab, et alkoholi tarbides tuli ikka ette nõmedaid asju, mida praeguseks aju tõrgub. Kõige hullem neist raisatud aeg. Alkoholivabaduse plussiks on aga kohalolu. Ka tajud ja kogemused on teravamad. Ta toob näiteks, et noored muusikud kipuvad vahel võtma mõne pitsi liiga palju, kuid alkoholita esinedes lähevad meeled palju teravamaks.

Miks alkoholist loobuda? Alen küsib vastu – aga miks mitte?

Janika Koch-Mäe: alkohol on kehale koormav

Janika on alati pooldanud mõõdukust nii toitumise kui alkoholi puhul. Ta ei ütle alkoholile täielikult “ei” – klaasi veini sõprade seltsis nautida on täiesti normaalne. Alkoholi liigtarbimist ta aga ei poolda, sest alkohol ei mõju meie kehale liigtarbimisel hästi. Ta selgitab, et alkohol on kehale pikas perspektiivis koormav.

Tihti tarbitakse ka uneprobleemide korral veini, aga tegelikult mõjub see unekvaliteedile halvasti. Vein teeb küll uimaseks, aga ööuni on tegelikult häiritud ja ei puhka end välja.

Mai-Liis Kivistik: alkoholivaba elu on äge!

Mai-Liis ennast päris karsklaseks ei pea – taimeravi üks osa on tinktuurid, mida pannakse tee sisse või keele alla. Nende põhikoostis on alkohol. Küll aga veiniklaasiga teleri ees ta ei istu.

Millal ta viimati veini jõi, talle isegi ei meenu. Ta tõdeb, et kunagi võttis ta klaasi vastu viisakusest, näiteks aastavahetusel oodatakse ju ikka, et klaasid lüüakse kokku, aga enam ei tee ta sedagi.

Ta usub, et alkoholivaba elu on äge, sest meeled on kogu aeg erksad ning saad teha seda, mida soovid, ilma et oleksid alkoholist väsinud.

Tihti juuakse ka selleks, et olla seltskondlikum, kuid Mai-Liis teab, et samal eesmärgil võib juua ka toorkakaod või kombuchat, mõttega, et oled nüüd jutukam, ja oledki!

Robin Juhkental: pohmakaga oled kehvem versioon iseendast

Robin tarbib alkoholi 1-2 korda kuus, aga siis vaid maksimaalselt klaas-kaks veini. Ta otsustas tarbida väga vähe alkoholi, kui sai aru, et alkohol ei tee tegelikult head ja teeb enesetunde kehvemaks. Ta tunnistab, et tal läks aega, et sellest aru saada, kuid nüüd väärtustab ta mõnusat enesetunnet ja teeb alkoholi joomise asemel pigem trenni. Ta lisab, et just trenniga koos tuleb mõtlemine, mida oma kehasse panna. Kui tunned pohmelli, saad aru, et see seda kindlasti väärt ei ole. Pohmakaga oled lihtsalt kehvem versioon iseendast.

Robinil on kalduvus depressioonile, alkoholita on tal aga stabiilselt hea olla. Ta tõdeb, et kindlasti on inimesi, kes suudavad alkoholi tarbides funktsioneerida, aga temale see ei sobi.

Kuidas lõpetada alkoholi tarbimine? Robin arvab, et siin sõltub paljuski sellest, kui tihe tarbija sa oled. Kui oled juba alkohoolik, ei saa olla poolvarianti, et täna teed ja homme ei tee. Ta soovitab sel juhul oma elu ümber hinnata ja mõelda, kas see on sulle hea või siiski mitte. Võib tunda, et alkohol võimendab häid emotsioone, aga kui see võimendab iga päev kurbi emotsioone ja jood selleks, et reaalsust vähendada, peab see reaalsus muutuma.

Ta usub, et ei pea olema täielik karsklane, aga kindlasti ei tohiks olla pitsi võtmine lahe. Alkohol on suures koguses ikkagi lame!