Personaaltreener ja toitumisnõustaja Janika Koch-Mäe on naine, kes ühendab teaduspõhisuse, kogemuse ja naiseliku tarkuse. Oma suletud grupis “Kuldsed naised” jagab ta regulaarselt teadmisi, mis aitavad naistel mõista oma keha sügavamalt kui pelgalt kaloraaži ja trennisoovituste kaudu. Viimati keskendus Janika teemale, millest paljud räägivad vaid peegli ees sosinal – kõhurasv ja selle seos hormoonidega.

Janika Koch-Mäe. Foto: Jana Loigo

Kõhurasv – rohkem kui esteetiline mure

“Rasvkude ei ole passiivne ladestus, vaid hormonaalselt aktiivne kude,” selgitab Janika. “See toodab ise hormoone, sh östrogeeni, ja mõjutab kogu keha hormonaalset tasakaalu.” Ühelt poolt on teatud rasv vajalik – liiga madala keharasvaprotsendiga naistel võib tekkida viljakusprobleeme. Samas liigne rasv, eriti kõhuõõnde kogunev vistseraalne rasv, on seotud tõsiste terviseriskidega: diabeet, südame-veresoonkonnahaigused, krooniline põletik ja isegi enneaegne vananemine.

“Kui kõht on juba visuaalselt suur, tähendab see sageli, et ka sisemine ehk ohtlikum rasv on kuhjunud,” ütleb Koch-Mäe.

Ühelt poolt on teatud rasv vajalik – liiga madala keharasvaprotsendiga naistel võib tekkida viljakusprobleeme. Samas liigne rasv, eriti kõhuõõnde kogunev vistseraalne rasv, on seotud tõsiste terviseriskidega.

Janika Koch-Mäe. Foto: Jana Loigo

Hormoonid kui nähtamatu jõud meie figuuri taga

Janika rõhutab, et kõhurasva kuhjumine ei ole laiskuse ega iseloomunõrkuse tagajärg, vaid sageli seotud hormonaalsete nihetega – eriti naistel pärast 35. eluaastat ja üleminekueas. “Menopausi ajal langeb östrogeenitase ning tekib suhteline testosterooni ülekaal, mis suunab rasva ladestuma rohkem kõhupiirkonda,” kirjeldab ta.

Janika Koch-Mäe. Foto: Jana Loigo

Lisaks rollile, mida mängivad östrogeen ja testosteroon, on mängus ka stressihormoon kortisool. “Kõhus on neli korda rohkem kortisooliretseptoreid kui mujal kehas – see tähendab, et stress ‘käsib’ kehal varuda rasva just sinna,” märgib Janika. “Ja krooniline stress ei tule enamasti mitte eluohtlikest olukordadest, vaid sellest, mida me peas loome või tajume.”

Unepuudus, suupisted ja hilised õhtusöögid – vaiksed saboteerijad

Lisaks stressile toob Janika välja veel mitu faktorit, mis kõhurasva salakavalalt kasvatavad: unepuudus, sage näksimine, insuliiniresistentsus ja hiline söömine. “Kui keha ei saa piisavalt und, tõuseb kortisooli tase ja näljatunde regulatsioon läheb sassi – tunneme nälga ka siis, kui keha tegelikult küllastunud,” hoiatab ta.

Rasvapõletuse stimuleerimiseks soovitab ta proovida mõõdukat vahelduvat paastu ja pöörata rohkem tähelepanu unele kui “aktiivsele taastumisele”, mitte kui lihtsalt aja veetmisele suletud silmadega.

Kui keha ei saa piisavalt und, tõuseb kortisooli tase ja näljatunde regulatsioon läheb sassi – tunneme nälga ka siis, kui keha tegelikult küllastunud.

Janika Koch-Mäe. Foto: Jana Loigo

Janika missioon: anda naistele tagasi kontroll oma keha üle

“Kui mõistame, miks keha käitub nii nagu ta käitub, kaob ka süütunne ja asemele tuleb teadlikkus,” ütleb Janika. Tema missioon on õpetada naistele, et figuurimuutused ei tähenda läbikukkumist, vaid on sageli bioloogiliste protsesside peegeldus.

• Koch-Mäe kogukond “Kuldsed naised” on justkui turvaline ring, kus naised saavad tuge, teadmisi ja kogemuslugusid, mis aitavad taastada sidet oma kehaga – ilma hirmuta, aga teadmistega relvastatult.