Soome Finlandia auhinna ilukirjanduse kategoorias võitis Monika Fagerholmi romaan „Isolaator / Mässulised naised“, mis on kolmeosalise sarja esimene osa ja kirjeldab 1970. aastate noorte identiteedi kujunemist ning mässumeelsust. Laste- ja noortekirjanduse auhinna sai Tomi Kontio raamat „Koira nimeltään Kissa hyvästelee ystävän“, mis on kuueosalise sarja viimane osa. Aimekirjanduse Finlandia auhinna pälvis Paavo Teittinen teosega „Pitkä vuoro. Kuinka moderni orjuus juurtui Suomeen“, mis käsitleb moodsa orjuse juurdumist Soomes. Auhinnad valiti vastavate valikukomisjonide poolt ning iga kategooria võitja sai 30 000 eurot.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Soome tähtsaima kirjandusauhinna, ilukirjanduse Finlandia auhinna võitis tänavu Monika Fagerholmi romaan „Döda trakten/Kvinnor i revolt – Eristystila / Kapinoivia naisia“ (tlk soome keelde Hannimari Heino, kirjastus Teos, e.k Isolaator / Mässulised naised). Kuuest ilukirjanduse kategoorias nomineeritud teosest kolm on kirjastuse Teos välja antud ning samast kirjastusest tuli ka laste- ja noortekirjanduse võiduteos.
„Isolaator / Mässulised naised“ on kolmeosalise romaanisarja esimene osa, mille keskne tegelane on äsja täisealiseks saanud Alice. Elatakse 1970ndate keskpaika ning maalt linna isa uude kultuurihuvidega perre kolinud Alice’i eneseotsinguid ja salajast romaanikirjutamist saadavad taustal tiksuv maailmapoliitika ja terroriuudised. Romaan kirjeldab keskkonda, milles tollaste lääne noorte identiteet kujunes ja millest võrsus noorte mässumeelsus, punk-liikumine ja vasakpoolsed radikaalid – turvalise intellektuaalse idülli vastukaaluna annabki elusolemise tunde vaid füüsiline raputus.
Foto: Freepik
Isolaator viitab vangla vastavale ruumile: Mis on isolaator? Totaalne isoleerimine vangikongi. Sensoorne deprivatsioon. (lk 201) Viimane tähendab olukorda, kus meeleelundite kaudu välismaailmast saadav andmehulk on märgatavalt vähenenud – näiteks, kui inimene on sulgenud silmad.
Soomerootslane Monika Kristina Fagerholm (s 1961) on üks Soome (au)hinnatumaid ja rahvusvaheliselt tuntumaid kirjanikke, kelle loomingut on tõlgitud 17 keelde. Helsingi Ülikoolis psühholoogiat ja kirjandust õppinud Fagerholm tuli kirjandusse 1987. aastal novellikoguga „Sham“, ent tema läbimurdeteoseks sai 1994. aastal ilmunud romaan „Underbara kvinnor vid vatten“ (Ihanat naiset rannalla, Imelised naised rannal), mis kandideeris Finlandia auhinnale ning mille põhjal vändati samanimeline film (1998, rež Claes Olsson). Teist korda kandideeris ta Finlandiale grupivägistamist käsitleva romaaniga „Vem dödade bambi?” (Kuka tappoi bambin? Kes tappis Bambi?) 2019. aastal. Eesti keelde pole Fagerhomi teoseid tõlgitud.
Foto: Freepik
Laste- ja noortekirjanduse Finlandia auhinna pälvis Tomi Kontio raamat Elina Warsta illustratsioonidega „Koira nimeltään Kissa hyvästelee ystävän“ (Teos, Koer nimega Kass jätab sõbraga hüvasti). See südamlik raamat on viimane osa kuueosalisest sarjast, millest kaks on ilmunud ka eesti keeles Jan Kausi tõlkes kirjastuses Päike ja Pilv: „Koer nimega Kass“ (2021) ja Koer nimega Kass kohtab kassi (2022).
Aimekirjanduse Finlandia auhinna viis koju Paavo Teittineni teos „Pitkä vuoro. Kuinka moderni orjuus juurtui Suomeen“ (Gummerus, Pikk vahetus. Kuidas moodne orjus Soomes juurdus). Raamat räägib Soome variühiskonnast ja õigusriigi pimepunktidest, näidates, kuidas seadused ja tavad on võimaldanud võõrtööjõu süstemaatilist ärakasutamist.
Foto: Freepik
Finlandia ilukirjanduse auhinna valis kuue nominendi seast tänavu laulja ja laulukirjutaja Maija Vilkkumaa, laste- ja noortekirjanduse võitja otsustas sportlane Mustafe Muuse ja aimekirjanduse võitja nimetas välisuudiste toimetaja Antti Kuronen.
Finlandia auhind asutati 1984. aastal kirjastusi koondava Soome Raamatufondi poolt, et rikastada kirjanduspilti ja ennekõike tõsta raamatumüüki. Alguses said ilukirjanduse kõrval auhinnale kandideerida ka mitteilukirjanduslikud teosed, ent 1989. aastal asutati eraldi Finlandia aimekirjanduse auhind ning 1997. aastal lisandus parima laste- ja noorteraamatu auhind. Iga kategooria võitja saab 30 000 eurot.
