Ole teadlik

Koolivägivald on olukord, kus mistahes kooli kuuluv isik hirmutab, ähvardab, väärkohtleb või ründab teist kooli kuuluvat isikut. Koolikiusamine on koolivägivalla alaliik. See on korduv pahatahtlik käitumine. Millised on kiusamise liigid?  Kiusamise liigid: füüsiline – löömine, tagumine, tõukamine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine jne; psühholoogiline – sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude […]

Üldiselt ei puutu politsei tavakodanikega kokku, kui just inimesed ise selleks mingil viisil soovi ei avalda. Seaduskuulekat, korralikku ja viisakat noort ei tülita ükski politseinik. Samas, väga lihtne on reegleid eirates sattuda küllaltki suurtesse probleemidesse. Veebikonstaabel Maarja Punak toob välja mõned soovitused, kuidas mitte sattuda pahandustesse: Ära tule ülemeelikus tujus tänavale Koit Toome „Mälestusi“ laulma […]

Politsei- ja Piirivalveamet jagab mõningaid nõuandeid ja soovitusi noortele, kuidas ennast ohtude eest kaitsta. Püüa iseenda turvalisuse huvides kinni pidada järgmistest ohutusnõuetest:       Ütle oma vanematele, kuhu sa lähed ja kuidas nad saavad sinuga ühendust võtta. Õhtul (pimedas) liigu soovitavalt alati koos sõpradega! Kui pead siiski üksinda välja minema või koju tulema, mõtle […]

Tagamaks ühtset praktikat töös lähisuhtevägivalla vastu võitlemisel, on Politsei- ja Piirivalveameti kinnitatud Lähisuhtevägivalla juhtumitele reageerimise ja sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ning ohvriabile info edastamise kord. Need kaks dokumenti sätestavad põhimõtted, millest väljakutsele reageeriv politseinik olukorda lahendades lähtub. Lähisuhtevägivalla juhtumite käsitlemise üldpõhimõtted politseiametnik peab suhtuma tõsiselt ja erapooletult igasse lähisuhtevägivalla teatesse ja juhtumisse; iga lähisuhtevägivalla […]

Lähisuhtevägivald (nimetatakse ka perevägivald) on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses. Vägivalla all võivad kannatada nii naised, mehed kui lapsed. Kõige sagedamini esineb lähisuhtevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme, eelkõige oma abikaasa või elukaaslase […]

Kiiruskaamerate kasutuselevõtt on Maanteeameti ja Politsei- ja Piirivalveameti ühine projekt Eesti rahvusliku liiklusohutuse programmi raames. 2009. aasta novembri lõpus paigaldas Maanteeamet Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteele 16 kiiruskaamerat, mida esmalt testiti. Paarikuine testperiood lõppes edukalt ning need kiiruskaamerad alustasid tööd 10. mail 2010. Praeguseks on Eesti maanteedele paigaldatud 53 kiirusmõõtekabiini. 2014 aastal saadeti kiiruse ületajatele kokku 89793 hoiatustrahviteadet. Kiiruskaamerate […]

Rehvinõuded peavad seadusega vastavuses olema ka veoautodel, mille registrimass on kuni 3,5 tonni ja haagistel, mille registrimass on vahemikus 0,75 kuni 3,5 tonni.           Rehvi kulumine ja mustri sügavus Nõuded: sõidukil peab kasutama valmistaja poolt ette nähtud ja direktiivi 92/23/EMÜ või E-reegli nr 30 (sõiduauto ja tema haagise rehvid), E-reegli nr […]

Liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju.       Kui on juhtunud liiklusõnnetus: peatu võimalikult kiiresti, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülita sisse ohutuled koos ääretuledega; ohutulede puudumisel või kui sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb […]