Kas mäletad, kuidas sa ise lapsena magamaminekut ei sallinud? Siis oli väga lõbus vastu punnida, kuid nüüd, kui su oma lapsed sama teevad, pole see sugugi tore, on ju nii? Toome lugejateni viis peamist põhjust, miks lapsed ei magama minna ei taha ning nõuandeid, mis aitavad magamineku lihtsamaks muuta. Põhjusi, miks lapsed kohe kuidagi magama […]
Paljusid sissemurdmisi ja vargusi on võimalik vältida, sest sageli tullakse sisse lahtisest aknast või uksest. Suletud aknad hoiavad sissemurdjaid eemal, sest klaaside purustamine äratab tähelepanu. See näiliselt lihtne turvaabinõu on päris tõhus. Loe järgmisi soovitusi ja mõtle, kui turvaline on sinu kodu ning kuidas seda kindlamaks muuta. Koos ostetud turvavahenditega saad kauba peale ka meelerahu. […]
Kurjategijate tabamine on politsei ülesanne, ent kuritegude ennetamisele saab kaasa aidata ka iga tavakodanik. Enim pannakse toime varavastaseid kuritegusid, isikuvastast kuritegevust on tunduvalt vähem. Enamik kuritegusid on ette kavatsemata, pandud toime võimaluse tekkides ja hetke ajel, näiteks kui märgatakse autosse jäetud väärtuslikke asju või hoone avatud uksi-aknaid. Kuriteo ohvriks sattumise ohtu saab iga inimene ise […]
Seoses nädala lõpus tormiks paisuvate tuuliilidega soovitab Munitsipaalpolitsei Amet kõigil autoomanikel oma sõidukid parkida võimalikult kaugele suurtest puudest, mille oksad võivad autodele langedes kahjustusi tekitada. Võimaluse korral on mõistlik auto parkida garaaži, turvalisse korrus- või maa-alusesse parklasse ning vältida sõidukite paigutamist liiklusmärkide, reklaamplakatite, prügikonteinerite või teiste rajutuulele kergelt alluvate lendlevate objektide lähedusse. Kindlasti on mõistlik […]
Koolivägivald on olukord, kus mistahes kooli kuuluv isik hirmutab, ähvardab, väärkohtleb või ründab teist kooli kuuluvat isikut. Koolikiusamine on koolivägivalla alaliik. See on korduv pahatahtlik käitumine. Millised on kiusamise liigid? Kiusamise liigid: füüsiline – löömine, tagumine, tõukamine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine jne; psühholoogiline – sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude […]
Üldiselt ei puutu politsei tavakodanikega kokku, kui just inimesed ise selleks mingil viisil soovi ei avalda. Seaduskuulekat, korralikku ja viisakat noort ei tülita ükski politseinik. Samas, väga lihtne on reegleid eirates sattuda küllaltki suurtesse probleemidesse. Veebikonstaabel Maarja Punak toob välja mõned soovitused, kuidas mitte sattuda pahandustesse: Ära tule ülemeelikus tujus tänavale Koit Toome „Mälestusi“ laulma […]
Politsei- ja Piirivalveamet jagab mõningaid nõuandeid ja soovitusi noortele, kuidas ennast ohtude eest kaitsta. Püüa iseenda turvalisuse huvides kinni pidada järgmistest ohutusnõuetest: Ütle oma vanematele, kuhu sa lähed ja kuidas nad saavad sinuga ühendust võtta. Õhtul (pimedas) liigu soovitavalt alati koos sõpradega! Kui pead siiski üksinda välja minema või koju tulema, mõtle […]
Tagamaks ühtset praktikat töös lähisuhtevägivalla vastu võitlemisel, on Politsei- ja Piirivalveameti kinnitatud Lähisuhtevägivalla juhtumitele reageerimise ja sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ning ohvriabile info edastamise kord. Need kaks dokumenti sätestavad põhimõtted, millest väljakutsele reageeriv politseinik olukorda lahendades lähtub. Lähisuhtevägivalla juhtumite käsitlemise üldpõhimõtted politseiametnik peab suhtuma tõsiselt ja erapooletult igasse lähisuhtevägivalla teatesse ja juhtumisse; iga lähisuhtevägivalla […]
Lähisuhtevägivald (nimetatakse ka perevägivald) on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses. Vägivalla all võivad kannatada nii naised, mehed kui lapsed. Kõige sagedamini esineb lähisuhtevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme, eelkõige oma abikaasa või elukaaslase […]
Kiiruskaamerate kasutuselevõtt on Maanteeameti ja Politsei- ja Piirivalveameti ühine projekt Eesti rahvusliku liiklusohutuse programmi raames. 2009. aasta novembri lõpus paigaldas Maanteeamet Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteele 16 kiiruskaamerat, mida esmalt testiti. Paarikuine testperiood lõppes edukalt ning need kiiruskaamerad alustasid tööd 10. mail 2010. Praeguseks on Eesti maanteedele paigaldatud 53 kiirusmõõtekabiini. 2014 aastal saadeti kiiruse ületajatele kokku 89793 hoiatustrahviteadet. Kiiruskaamerate […]
