Haridus

Tartu Ülikooli teaduskool viis tänavu koostöös Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsiga läbi uut veebipõhist ajaloovõistlust Mammut. Detsembrist aprillini korraldati 5.–6. klasside õpilastele veebipõhiselt viis vooru, millest igaüks kestis ühe nädala. Ülesanded pakkusid põnevat nuputamist kokku 2932 huvilisele üle Eesti. „Mammut sai loodud eesmärgiga suurenda õpilaste huvi ja armastust mineviku ning selle uurimise suhtes, aga ka […]

Linnavalitsus moodustas õpetaja elutöö auhinna taotluste hindamiseks komisjoni, mida hakkab juhtima abilinnapea Lemmit Kaplinski. Õpetaja elutöö auhinnale saab taotlusi esitada kuni 30. aprillini. Taotluse esitab õppeasutuse juht, tuues välja õpetaja auhinnale kandideerimise põhjenduse. Auhinna võib anda ka pedagoogile, kes on õpetajana töötamise lõpetanud. Tartu linna makstava õpetaja elutöö auhinna suuruseks on 10 000 eurot ja […]

Sloveenias 13.–-19. aprillil toimunud Euroopa tüdrukute matemaatikaolümpiaadil tunnustati kolme Eesti õpilast äramärkimisega. Võistlust korraldati tänavu 12. korda, 38 Euroopa ja 17 külalisriigi hulgas oli Eesti esimest aastat. Au-äramärkimise pälvisid Meriliis Täht Tallinna Reaalkooli 11. klassist, Agnes Tennisberg Tartu Herbert Masingu Kooli 9. klassist ja Kirke Kisand Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11. klassist. Lisaks esindas võistlusel Eestit […]

Teoreetilise gümnaasiumi asemel tasub põhikoolilõpetajatel valida praktiline keskharidus, kust saab nii tehnoloogiaspetsialisti oskused kui edasi ülikooli minna, soovitab kosmose- ja tuumatehnoloogia detaile valmistava Radius Machiningu asutaja Veljo Konnimois. Tehnoloogiaettevõtja sõnul jätab ainult teooriat õpetava gümnaasiumi diplom noored tööturul aina enam kehva seisu. „Kõige paremas positsioonis on need, kes suudavad keskhariduse lõpuks programmeerida ja juhtida roboteid […]

15.–16. aprillil toimus Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ruumides üleriigilise lingvistikaolümpiaadi lõppvoor, kus osales 39 õpilast. Möödunud aasta novembris toimunud piirkonnavoorus osales kokku rekordilised 253 õpilast paljudest Eesti koolidest. Lõppvoorus tuli õpilastel nelja tunni jooksul lahendada neli ülesannet, mis põhinesid mõnel tundmatul keele materjalil. Tänavu käsitleti ambae keele liikumisverbe, tõva ja bardi keele grammatikat […]

Tallinna Kunstihoone pakub gümnasistidele nüüd uudset haridusprogrammi “Modernism”, mis õpetab noori kunsti jälgima ning mõtestama alates fotode loomisest kuni abstraktse ekspressionismini. Programm lõpeb iseseisva näituse kokkupanemisega koolis. Teemad põhinevad gümnaasiumi riikliku õppekava kunstiloo kursusel. Programm on osalejatele tasuta. „Kunstihoone haridusprogrammid teevad õpetaja töö lihtsamaks, pakkudes tasuta kvaliteetseid visuaalseid tunde nii algkoolile kui ka põhikoolile, millele […]

Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia professor Ülo Niinemets sai möödunud nädala lõpul rõõmustava teate: teadusportaal Research.com andmetel on tema teaduslik tegevus paigutanud Niinemetsa kogu maailma taimeteaduse ja agronoomia valdkonna teadlaste hulgas ülikõrgele 18. kohale. See on kaugelt kõige kõrgem positsioon, milleni ükski Eesti teadlane jõudnud on. Professor Ülo Niinemets oli nii kõrge positsioneeringu üle teiste […]

Eesti üldharidus- ja kutsekoolid saavad veel kümme päeva ehk kuni 23. aprillini kandideerida aasta kooli tiitlile. Konkursil kutsub õpilasi osalema ka populaarne tiktokker Roosabanaanike ehk Arija Helmvee, kes on tänavu üks konkursi viiest žüriiliikmest. Arija Helmvee sõnul saab rääkida heast koolist siis, kui õpilased tahavad selles koolis käia. “Üks hea kool peaks olema koduse tundega. […]

Kogu kaasaegne nutikas maailm põhineb elektroonikal, olgu selleks siis tehisintellekti lahendused, targad linnad ja majad, rohepöörde lahendused või isesõitvad autod. Uue nutikama maailma loomine aga on paljuski kõrgelt kvalifitseeritud inseneride kätes, kelle järele on praegu Eestis väga suur nõudlus. Tänavu sügisel avab Tallinna Tehnikaülikool uue, Eestis unikaalse riistvara arenduse ja programmeerimise magistrikava, mille lõpetajad saavad […]

1.-2. aprillil toimus 70. Eesti füüsikaolümpiaadi lõppvoor, kus osales 108 parimat ainetundjat. Võistlema kutsuti õpilasi veebruaris üleriigiliselt toimunud piirkonnavoorude ja möödunud aasta detsembris korraldatud lahtise võistluse tulemuste põhjal. Osalejatel tuli viie tunni jooksul lahendada nii teoreetilisi kui eksperimentaalülesandeid Näiteks leidsid põhikooliõpilased, kuidas muutub autode pikivahe, kui tänaval sõidab eessõitja kiirust väikse hilinemisega kopeeriv isejuhtiv auto. […]