Haridus

Käesoleval aastal toimub Tallinnas 22.-24. aprillini rahvusvaheline säästvat arengut toetava hariduse konverents. Selle üks sessioon on pühendatud väärtustele ja eetilistele dilemmadele säästvat arengut toetavas hariduses. Väärtused on selles haridussuunas väga olulisel kohal. Mingis mõttes püütakse ju inimesi õpetada “õigesti” elama. Teisalt on säästvat arengut toetavas hariduses endas peidus tõsine dilemma – kui üks eesmärke on õpetada […]

Alates eilsest saavad eKooli ja Avita kirjastuse koostöö tulemusena Avita e-tundi kasutavad õpetajad saata tunnikirjeldused otse eKooli. Peatselt lisandub võimalus saata eKooli süsteemi ka koduseid töid ja hindelisi ülesandeid. Avita kirjastuse digitaalse õppevara arendusjuhi Antti Rammo sõnul võimaldab uus lahendus õpetaja töömahtu oluliselt vähendada. „Seni pidi õpetaja tunnikirjelduse sisestamisel n-ö topelt tööd tegema, nüüd aga […]

Hariduse ja eetika valdkond seostub eelkõige õpetaja eetikaga. Õpetajaamet vastab professiooni tunnustele selle sõna kitsamas tähenduses (vt kutse-eetika) ning seega on õpetajate eetika väga oluline. Siiski ei saa õpetamise eetika kohta käiva materjali hulka ei Eestis ega ka mujal maailmas kahjuks võrrelda valdkondadega nagu meditsiinieetika või ärieetika. Mujal maailmas on rohkem esile toodud akadeemilist eetikat: […]

2020. aastani kestval Euroopa Liidu (EL) uuel eelarveperioodil on Eesti haridussüsteemis e-lahenduste arendamiseks ja kasutuselevõtuks ning koolide infotehnoloogiliste lahenduste parandamiseks investeerida pea 53,5 miljonit eurot, millest 45,5 miljonit eurot tuleb EL-i struktuurifondidest. Lõviosa programmist ehk 40,4 miljonit eurot kulub e-õppevara arendamise arendamise, e-hindamisvahendite arendamise ja kasutuselevõtule ning uute õppevaralahenduste hankimisele, kus 2023. aastaks peaks olema […]

Kõrgkoolid ja teadusasutused peavad alanud aastast kõigi õppejõudude ja teadustöötajatega sõlmima praegu levinud tähtajaliste töölepingute asemel tähtajatud töölepingud. Aastavahetusel jõustunud muudatus annab võimaluse kujundada töösuhteid lähtuvalt töö tegelikust iseloomust ja arvestada seejuures mõlema poole huvide ning vajadustega, teatas haridus- ja teadusministeerium. Tähtajatud lepingud suurendavad töötaja kindlustunnet ning peaksid tõstma õppejõu ja teadlase ametikohtade atraktiivsust seni […]

2020. aastani kestval Euroopa Liidu (EL) uuel eelarveperioodil on Eestis koolivõrgu korrastamiseks kavandatud investeerida pea 241 miljonit eurot, millest 204 miljonit eurot tuleb EL-i struktuurifondidest. Lõviosa programmist ehk 231 miljonit eurot kulub koolide kaasajastamisele, kus 2023. aastaks peaks olema uuendatud 115 000 ruutmeetrit pinda, selgub rahandusministeeriumi koostatud struktuuritoetuste meetmete nimekirja eelnõust. Hariduslike erivajadustega toomiseks tavakoolidesse […]

Haridusministeeriumi äsjavalminud aruanne oskuste kasulikkusest tööturul tõi esile, et kõrgem haridustase annab inimestele tööturul paremad võimalused ning seda hoolimata sellest, kas haridustaseme omandamisega kaasneb infotöötlusoskuste taseme tõus või mitte. “Kui võrrelda kõrgharituid madalama haridustasemega inimestega, siis on akadeemilise kõrgharidusega inimestel selge palgaeelis, seega tasub kõrgema sissetuleku nimel omandada võimalikult kõrge haridustase,“ selgitas analüüsitulemusi haridus- ja teadusministeeriumi […]

Uuest aastast jõustuvad haridusvallas mitmed seadusemuudatused, muu hulgas tõuseb õpetajate miinimumpalk 900 euroni ning gümnasistid hakkavad saama koolilõunatoetust. 1. jaanuarist jõustuvate seadusemuudatustega paraneb alushariduse kättesaadavus, koolilõunatoetust hakkavad saama ka gümnasistid, laieneb õppetoetuste saajate ring, õpetajate miinimumpalk tõuseb 900 euroni ja kõrgkoolide akadeemilise personali ning teadustöötajatega sõlmitakse edaspidi tähtajatud töölepingud. Uuest aastast rakenduvad koolieelse lasteasutuse seaduse […]

Hea kooli mudeli taustaks on Eesti haridusstrateegia 2012-2020, mille mudeli loomise idee tekkis haridusstrateegia ettevalmistamise käigus. Hea kooli projekt tugineb haridusstrateegia esimesele punktile, milleks on liikumine arengut ja koostööd toetava kooli poole. Hea kooli mudelit ajendas looma iga-aastane meediadiskussoon gümnaasiumi lõpueksamite pingeridade üle. Probleemiks on, et neid pingeridu loetakse nii, nagu kajastaks nad kooli headust, […]

Eile toimus kooliuuendusprogrammi Samsung Digipööre viimane koolituspäev ning juba tuleval nädalal esitlevad pilootkoolid programmi lõpuüritusel oma digipöörde projekte ja koolides saadud tulemusi. Koolitusjuhi Mart Laanpere sõnul on kõik kaheksa pilootkooli viinud läbi suuremaid muudatusi, kui esialgu eesmärgiks seati. Haridusekspertidest koosnev žürii hindab pilootkoole ja nende digipöörde projekte kolmes kategoorias: kooli digitaristu areng, nutiseadmete abil uue õpikäsituse […]