Søren Aabye Kierkegaard oli taanlasest filosoof ja kirjanik, keda peetakse eksistentsialismi isaks. Ta avaldas tugevat mõju taani kirjanduse arengule XX sajandil. “Mitte ainult minu teosed, vaid ka mu elu ja kogu selle masinavärgi kummaline intiimsus saab arvukate uurimiste objektiks,” ennsutas Kierkegaard. Vaevalt saaks nimetada mõnd teist filosoofi, kelle elu ja looming oleks omavahel sel viisil […]

Immanuel Kant oli Saksa filosoof ning -klassikalise filosoofia rajaja. Teda peetakse uusaja filosoofia suureks novaatoriks, ratsionalismi ja empirismi sidujaks ning samuti kriitilise filosoofia loojaks. Kanti “Puhta mõistuse kriitika” on üks kõige pöördelisema tähtsusega filosoofilisi tekste lääne kultuuris. Immanuel kasvas äärelinnas väiketööliste ja kaubandusrahva keskel, kus valitses töökus, ausus ja puritaanlik rangus. Toome lugejateni Immanuel Kanti […]

Ema Teresa heategevuslikud ideed on levinud üle kogu maailma ning tema tegevus on leidnud laialdast tunnustust. Preemiate ja auhindade nimekiri, mis ema Teresale osaks on saanud, on pikk: paavst Johannes XXIII rahupreemia (1971), Rahvusvaheline John F. Kennedy preemia (1971), Templetoni preemia (1973), Rahvusvaheline Albert Scheitzeri preemia (1975), Nobeli rahupreemia (1979) ja mitmed teised. Kuid vaevalt on […]

Jean-Jacques Rousseau esindas sentimentalismi. Rousseau avaldas suurt mõju Euroopa kaasaegsele vaimuelule riigiõiguslikust, kasvatuslikust ja kultuurikriitilisest seisukohast. Rousseau ei kujutanud endale ette õigust ilma kõigi inimeste võrdsuseta, kuid tema veendumuste kohaselt on õigluse jaoks sama tähtis ka vabadus, mis on tihedalt seotud omandiga. Rousseau väitis, et omand laostab ühiskonda moraalselt, sünnitab ebavõrdsust ja vägivalda ning toob […]

Francois-Marie Voltaire oli Prantsuse valgustusajastu kuulsaim kirjanik ja deistlik filosoof. Loominguline tegevus ning võitlus mõistuse võidu ja õigluse eest said Voltaire’ile, mis oli tema kirjanduslik varjunimi, elu mõtteks ja eesmärgiks; selle teema pärast riskis ta pidevalt kõigega, ka oma vabaduse ja eluga. Voltaire päris oma suurepärased intellektuaalsed võimed emapoolsetelt esivanematelt. Sellele viitab ka tema emapoolsete […]

Osho, kes on tuntud ka nime Acharya Rajneesh all, kuid algselt Chandra Mohan Jain, sündis 11. detsembril 1931 Indias, Punes. Ta oli India spirituaalne liider, müstik ning guru, kes mõjutas paljude inimeste elusid. Ta on kirjutanud üle 600 raamatu ning on nimetatud üheks 20. sajandi mõjuvõimsamaks isikuks Suurbritannia ajalehe Sunday Times´i poolt. Armastuse kohta ütleb […]

Platon kuulus ühte kuulsatest Ateena Suguvõsadest. Ta oli Sokratese õpilane ja lääne filosoofia üks olulisemaid mõtlejaid. Tema filosoofia tuumaks oli ideeõpetus – kõik materjaalne on ideede ebatäpne koopia. Platon kuulus ühte kuulsatest Ateena suguvõsadest. Ta sai igakülgse hariduse ning võttis tunde parimate õpetajate juures. Sokrates andis Platonile aga selle, millest tal nii väga puudus oli: […]

Sokrates oli Vana-Kreeka filosoof ning üks dialektikale kui tõe otsimise meetodile alusepanijad. Ta kuulutas oma õpetust suusõnaliselt. Järgnevate põlvkondade jaoks sai Sokratesest mõttetarga ideaali kehastus. Tema filosoofia eesmärk oli enesetunnetus kui tee tõelise heaolu saavutamiseni. Ta selgitas inimese missiooni ühiskonnas, tema kohustusi, suhet seadustega, vajadust austada jumalaid, pidada lugu haridusest ning hoiduda tooretest, metsikutest kirgedest, […]

Siddhartha Gautama (Buddha) lõi ühest kolmest maailmareligioonist – budismi. Nimi Buddha anti talle järgijate poolt. Budismi keskmes on õpetus neljast tõest – sisu tuumaks on jutlus neljast õilsast tõest, mis avanesid Buddhale tema kuulsal ilmutusööl viigipuu all: maailm on täis kannatusi; kannatuste põhjused peituvad kehalistes tungides; kannatust saab kaotada; on olemas tee, mis viib kannatusest vabanemisele. […]