Ühinemised ja jagunemised aitavad ettevõtetel kohaneda turu muutustega, tõsta efektiivsust või tulla toime majanduslike raskustega. Nii Eestis kui ka Euroopa Liidus reguleerivad ettevõtete restruktureerimist täpsed reeglid, mille eesmärk on takistada ebaseaduslikke ümberkorraldusi, mis kahjustaks osanike, töötajate ja klientide huve.

Advokaadibüroo Hedman advokaat Brigitta Jõgi selgitas, et ettevõtete ühinemine ja jagunemine on seaduslikud ja vajalikud restruktureerimise vormid, kuid igal ümberkorraldusel peab olema majanduslik sisu. “Restruktureerimise all mõistetakse ettevõtte tegevuse, struktuuri, varade, kohustuste või juhtimise ümberkorraldamist ning selle eesmärk on eelkõige efektiivsuse parandamine ning kohanemine turu- ja õigusmuudatustega ehk ümberkorraldusel peab olema majanduslik sisu ning seda ei tohi kasutada maksueeliste või vara liigutamise eesmärgil,” selgitas Jõgi.

Ühinemise käigus liidetakse äriühingud nii, et vähemalt üks neist kustutatakse registrist. Mõnel juhul kustutatakse registrist mõlemad ning asutatakse uus. “Oluline on seejuures arvestada, et registrist kustutamine ei lõpeta ettevõtte õigusi ja kohustusi — need lähevad üle õigusjärglasele,“ rõhutas Jõgi.

Ühinemiseks sõlmitakse ühinemisleping, kus muuhulgas määratakse bilansi päev ehk kuupäev, millest alates loetakse ühendatava ühingu tehingud tehtuks ühendava ühingu arvel. Ühinemisleping koos audiitori aruandega, kui selle koostamine on seadusega nõutud või ühinevate ühingute poolt otsustatud, tuleb edastada osanikele või aktsionäridele heakskiitmiseks ning samuti tuleb ühinemise kohta avaldada teade Ametlikes Teadaannetes ning aktsiaseltsi puhul ka eraldi teade ühinemislepingu sõlmimise kohta.

Äriühingud võivad ka jaguneda, mis võib toimuda jaotumise või eraldumise teel. Seda sammu võetakse ette näiteks selleks, et keskenduda kindlatele tegevusaladele, siseneda uutele turgudele või eraldada osa oma tegevusest. Sarnaselt ühinemisele tuleb ka siin läbida jagunemislepingute ja -otsuste protsess kuni avalduse esitamiseni äriregistrile.

Piiriülene ühinemine

Piiriülese ühinemise korral kehtivad täiendavad nõuded ning tuleb arvestada ka välisriigi õigusega ning sealt tulenevate nõuetega.

Hedmani advokaat rõhutas, et piiriülese restruktureerimise puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata suhetele seniste lepingupartnerite ja töötajatega. „Töötajaid tuleb alati informeerida ja teatud juhtudel ka nendega konsulteerida ning lepingus peavad olema selgelt kirjas restruktureerimise tagajärjed töötajatele. Näiteks piiriüleste ümberkorralduste puhul tuleb järgida töötajate üleühenduselise kaasamise seadust, mis kohustab teatud juhtudel tagama töötajate osalemise äriühingu juhtimises,“ selgitas Brigitta Jõgi.

Foto: Freepik

Ebaehtne restruktureerimine

Ühinemine ja jagunemine on seaduslikud ettevõtete ümberkorraldamise vahendid, kuid nende vormiline kasutamine võib ilma sisulise majandusliku eesmärgita viidata ebaehtsale ehk näilikule tehingule.

Jõgi tõi välja, et ettevõtted peaksid tagama, et nende tehingud ei jätaks muljet maksuvõlgade vältimisest ega viitaks näilikele ümberkorraldustele. “Restruktureerimisel tuleb tagada, et vara ülekandmine ei oleks pelgalt formaalne samm ilma tegeliku majandusliku sisuta. Lisaks võib ebaehtne restruktureerimine avalduda ka maksueeliste taotlemises,” rõhutas ta.

Ebaehtsa restruktureerimise korral võib registripidaja keelduda kande tegemisest, kui selgub, et tehingul puudub tegelik majanduslik sisu või kui seda kasutatakse mõne muu tehingu varjamiseks.

Vaidluste ja leppetrahvide vältimiseks soovitas Hedmani advokaat enne restruktureerimist läbi viia ühingu due diligence ehk hoolsusaudit. Samuti tasub igal ümberkorraldamisel läbi mõelda, kuidas hakkavad toimuma ühingute juhtimine ja tegevus, sealhulgas, kas on vaja teha muudatusi juhatuses või nõukogus.