Oma kodu soetamine on iga inimese elu üks suurimaid rahalisi otsuseid. On loomulik, et kooselav paar, eriti kui peres on ka lapsed, võtavad kodulaenu koos. Vajatakse suuremat elamispinda ning seetõttu on ka vajaminev laenusumma suurem. Üksi enamasti seda maksta ei jaksata. Sageli unustatakse aga samal ajal omavahel läbi arutada, mis saab kinnisvarast ja laenust siis, kui elu peaks neid ühel hetkel viima eri suundades. Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova annab nõu, kuidas lahkumineku korral vältida vara jagamisega seotud vaidlusi.

Ühist kodu ostes ja kodulaenu võttes tuleks Ossipova sõnul aga alati läbi mõelda, mis saab kinnisvarast ning laenust olukorras, kus teekond üheskoos enam ei jätku, et emotsionaalse lahkumineku kõrvale ei lisanduks rahalisi pingeid ja vara jagamise vaidlusi.

Foto: Freepik

Esimese asjana tuleks selgeks teha, kas kinnisvara soovitakse osta abikaasade või elukaaslastena. „Juba enne kinnisvara soetamist peaks end kurssi viima, milline vahe on varaõigustes ja vastutuses, kui ollakse abielus või elatakse lihtsalt koos,“ rõhutab ta. Ostes ühist kodu koos abikaasaga, saab varasuhetes tugineda perekonnaseadusele. Abielludes on tavapärane valida varaühisuse variant ehk nii kodu kui ka muu abielu ajal soetatud vara kuulub sellisel juhul võrdselt mõlemale abikaasale.

Juba enne kinnisvara soetamist peaks end kurssi viima, milline vahe on varaõigustes ja vastutuses, kui ollakse abielus või elatakse lihtsalt koos.

Samas eelistavad üha rohkem inimesi abielludes hoida oma varasid lahus ning on valinud varalahususe. „Selle valiku taga võivad olla nii keerulised kogemused minevikust, näiteks lahutuse või varade jagamise näol, kui ka suured varalised erinevused,“ räägib Ossipova. Varalahususe korral kuulub ka abielu ajal soetatud vara selle omandanud abikaasale ning teisel osapoolel pole sellele seadusest tulenevaid õigusi.

Abielu ajal saab vara soetada ka kaasomandisse

Küll aga on kokkuleppel võimalik ka varalahususe korral esemeid ja kinnisvara kaasomandisse soetada. Sellisel juhul saab seda kaasomandisse vormistada näiteks proportsionaalsetes osades, vastavalt sellele, kui palju keegi panustas omafinantseeringuga ning kuidas lepitakse kokku edasine laenu tasumine.

Foto: Freepik

Tasub aga tähele panna, et ka varaühisuse puhul kuulub enne abielu saadud või ostetud vara üksnes selle omandanud isikule. Niisamuti kuuluvad ka varaühisuse puhul ainult ühele osapoolele abielu jooksul saadud kingitused ja pärandused, kui näiteks kinkija, pärandaja või vara omav abikaasa ise ei ole teisiti määranud. Abielu jooksul soetatud kinnisvara aga on abikaasade ühisvara.

Selleks, et täpselt määratleda, kellele abielu jooksul soetatud vara kuulub, tuleb sõlmida notariaalne abieluvaraleping. Meeles tuleb aga pidada, et ei piisa üksnes notariaalsest ostulepingust, kus omanikuks märgitakse üks abikaasa, et vara lahusvarana arvestada. „Ilma abieluvaralepinguta võib teine abikaasa nõuda lahutuse korral oma osa vara väärtusest, isegi kui ta ei ole omanikuna kinnistusregistris kirjas,“ rõhutab ta.

Meeles tuleb aga pidada, et ei piisa üksnes notariaalsest ostulepingust, kus omanikuks märgitakse üks abikaasa, et vara lahusvarana arvestada.

Elukaaslastena kodu ostes sõlmi kooseluleping

Kui inimesed elavad koos elukaaslastena ehk nn vabaabielus, siis tuleb arvestada, et neile ei kehti perekonnaseadusest tulenevad abikaasade varasuhted. Vabaabielu korral kuulub igaühe vara temale isiklikult, sõltumata sellest, millal see soetatud on. Et lahkumineku korral oleks vara ja kohustuste jagamine lihtsam, soovitab Ossipova sõlmida kooselulepingu, kus lepitakse kokku vara, kulude ja vastutuse jagamine.

Pangad seda kodulaenu väljastades ei vaja ega nõua ning tegemist on ainult elukaaslastele endile kasuliku lahendusega, et vajadusel ennetada varade jaotamise ja nendega seotud õiguste ning kohustustega tekkivaid küsimusi.

Jaga kulud võrdselt ja dokumenteeri selgelt

Sõltumata sellest, kas kodu soetatakse elukaaslaste või abikaasadena, on tark juba enne laenu võtmist kokku leppida, kes millises ulatuses tasub kodulaenu ja muid kodukulutusi. Elukaaslastena tuleks lisaks arutada läbi, milline võiks olla varasuhe kodu ostes ning halvemal juhul ka kooselu katkedes.

„Kuigi osades peredes on jaotatud ära, et üks inimene tasub kodulaenu ja teine näiteks kommunaalkulusid, siis parem on see, kui mõlemad koduostjad tasuvad laenu võrdselt. Lisaks lihtsustab olukorda kui ka omafinantseering on mõlemal sama suur,“ sõnab Coop Panga kodulaenude äriliini juht.

Kuigi osades peredes on jaotatud ära, et üks inimene tasub kodulaenu ja teine näiteks kommunaalkulusid, siis parem on see, kui mõlemad koduostjad tasuvad laenu võrdselt.

Kuna kodulaenu teenindab ühe laenuvõtja konto, siis mõistlik on teisel laenuvõtjal kanda oma osa igakuisest laenumaksest näiteks samale kontole ning selgituses tuua selgelt välja, et tegemist on tema osaga kodulaenu maksest.

„Nii saab tulevikus ennetada võimalikke probleeme, kui tekib kohtus vaidlusi, kas mõlemad osapooled on kodulaenu teenindamisega tegelenud,“ rõhutab ta, lisades, et kui üks pool tasub ainult laenumakseid ja teine kommunaalkulusid, siis võib laenu teenindanud inimesel tekkida õigus nõuda teiselt kaasomanikult suuremate laenumaksete hüvitamist. „Selgelt dokumenteeritud maksetega on ka hiljem lihtsam tõendada, millises osas kinnisvara kummalegi poolele tegelikkuses kuulub.“

Ära ei maksa unustada ka seda, et kodulaenu lepingus kannavad kaaslaenusaajad solidaarset vastutust. „See tähendab, et laenu tasumise kohustus on võrdselt mõlemal ka olukorras, kus näiteks kodu osteti vaid ühe laenusaaja nimele või laenumaksete tasumisega on tegelenud vaid üks inimene.“

Räägi avatult, et tulevikus probleeme vältida

Seega tasuks algusest peale selgeks teha, millisesse olukorda sisenetakse, mis riskid mõlemale poolele kaasnevad ja kuidas neid maandada – saada aru, rääkida ausalt ja avatult läbi, leppida kokku ja vormistada see kokkulepe juriidiliselt korrektselt.

Kõige parem on ka omafinantseering hoida võrdsena, kuigi enamasti pole see võimalik. Kui omafinantseering tuleb vaid ühelt osapoolelt või on ühel tunduvalt suurem, siis kindlasti tuleks olukord selgelt läbi rääkida ja tulevikus probleemide vältimiseks see ka omavahelise notariaalse kokkuleppega ära fikseerida.

Foto: Freepik

„Sageli näeme, et nooremate koduostjate puhul toetavad omafinantseeringuga ka vanemad. Selleks, et vältida tulevikus vaidlusi, mis võivad suhteid rikkuda, on mõistlik vanematega avatult rääkida, kas need rahad on tingimusteta kasutamiseks või mitte,“ paneb Ossipova südamele.

Lihtsaim viis vara jagamiseks lahkumineku korral, on selle müük ja saadud tulude jagamine varem kokkulepitud proportsioonis. „Sagedasem on aga see, et vara jääb ühe osapoole nimele, kes peab hüvitama kokkulepitud summa teisele,“ jagab ta. Kinnisvara puhul on selle kompensatsiooni maksmiseks võimalik võtta näiteks kodulaenu, kui sissetulekud selleks on piisavad.

Iga kooselu põhineb usaldusel ja sageli ei taha me mõelda keerulisemate olukordade peale nagu lahkuminekud ja sellest tekkivad probleemid. „Hästi läbimõeldud varasuhted on nagu kodukindlustus, mida sa loodetavasti ei pea kunagi kasutama, aga mis probleemide tekkimisel aitavad vältida suuri kulusid ning hoida kokku lugematul arvul närvirakke,“ rõhutab Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova.

Viis asja, mida enne partneriga kodu ostmist läbi mõelda:

• Vali sobiv varasuhe ja sõlmi vajadusel abieluvaraleping või kooseluleping.
• Dokumenteeri kooselus tehtavad suuremad panused kodusse ja investeeringutesse.
• Arvesta elumuutustega – vara jagamise reeglid võivad mõjutada lahutuse, pärimise ja laenude korraldust.
• Konsulteeri juristiga või notariga– eriti enne suuremate varade ostmist või abieluvara- või kooselulepingu sõlmimist.
• Ole avatud ja aus – vara teemad võivad olla tundlikud, kuid ole siiski julge neid teemasid lauale võtmast pigem varem kui hiljem.
• Nii säästad hiljem raha ja närve.